Meditsiiniajaloo konspekt
teisalt iseloomulik signaturism (seega ka raviprintsiip ,,sarnast sarnasega"). Selline
lähenemine oli põhjustatud Paracelsuse alkeemiku taustast, mis omakorda tähendas
müstikasse kaldumist. Paracelsus uskus, et loodus on ravimtaimed ,,signeerinud", kusjuures
nende kasutamisvõimalustele vihjavad kõikvõimalikud morfoloogilised tunnused (värv,
maitse, lõhn, kuju jne). Paracelsuse arvates on signa naturae't omavatel taimedel teatavad
magneetilised omadused, mis lubavad taimi kasutada siirikutena (vt ptk 2). Taimi seostas ta
ka astroloogilise kompleksiga, arvates, et nt planeedid avaldavad mõju nii haigusele kui
taimele (ravimi toimele). (Kuu mõju all olevaid taimi nt arvas olevat võimalik kasutada nn
närvihaiguste raviks.)
Keskaja lõpuperioodi iseloomustab jätkuv teadmiste kogunemine farmaatsia vallas. Seda
põhjustas nii ülikoolide areng, maadeavastused kui ühiskonna jätkuv poliitiline korrastumine
(kaasaegse riigi väljakujunemine)