Kuid olgu tähendatud, et hingedeaja kestus ei olnud meie kaugetel esivanematel ühesugune ega nimetus mardus ainus surmahaldja tähendus, teda kutsuti veel marguseks ja marraseks. Nimetus ise on vana iraani laensõna, tähendas algul surnut, kuid arenes meil edasi ka irdhingeks, inimese- ja surmahaldjaks, lõpuks surma nähtavaks või kuuldavaks endeks. Muide, mardusega on ühenduses ka putuka nimetus mardikas (mardlane jne.), sest surnute hingi arvati putukaisse siirduvat. Katoliku usu tulekuga meie maale hakati mardusepäeval pühitsema Tours'i piiskopi Martinuse surmapäeva ja päeva ennast nimetama mardipäevaks. Hiljem luges luteri kirik selle päeva Martin Lutheri sünnipäevaks. Vanade eestlaste kombed ja tõekspidamised peeti paganluseks ja need asendusid pikkamööda Saksamaalt sissetoodud traditsioonidega. Kuid rahvalik tuum ja põhi jäid püsima. Ühtlasi oli muistne mardusepäev, nüüd juba mardipäev, sügisese lõikuspeo jätk,
Mida madalamalt 3 loikuva suurringjoone kaarega.sfaaril.liig- ε näivat asendit? Ööpäevane parallaks, signaal tuleb, seda tõenäosem on =A+B+C-180 aberratsioon, mille tõttu objekt näeb siirduvat mitmeteelisus. Mitmeteelisus mõjutab 15. Väikese kumerusega kolmnurgaks nim. vaatleja liikumise suunas, kusjuures Maa liikumisel rohkem koodipseudokaugust Kolmnurka küljepikkusega kuni 40 km
annaabi.ee 
