Haridus Eesti kultuuris
vene keelt. Kooliõpetajad täiendasid oma vene keelt iseõppimisega, agaramad
korraldasid inspektori loal kohalikke kursusi.
1891 a. ühtlustati koolides õppetöö, pikendati õppeaastat ja suurendati koolitundide
arvu nädalas. Koolitöö kestis 15. oktoobrist 15. aprillini ja nädalas oli 30-33 tundi.
Peatähelepanu pöörati vene keelele, piibliloo ja aritmeetika õppimisele.
1893 a. anti välja taaskord ühine rahvakoolide seadus, kus leidis rõhutamist nõue, et
siirdutaks venekeelsele õpetusele. Koolis pidid käima kõik 10-13 aastased lapsed kolm
talve. Õppetöö kestis 9.00-16.00. Koolidesse jõudsid venekeelsed õpikud.
Eestikeelsetest õpikutest jäid käibele katekismus, piiblilood, laulik, C.R.Jakobsoni
,,Kooli Lugemise raamat" ja H.Eineri ,,Lühikene Eesti keele õpetus rahvakoolidele".
Enamik vallakoole jäi üheklassilisteks, ühe õpetajaga koolideks, kus tuli töötada
koondklassis kolme jao lastega