Eestimaa asulad Venemaal (uurimistöö)
Nii
olevat Ilmar Arensi sõnul Tallinn-Peterburi raudtee avamine 1870. aastal Põhja-Eestist
toonud Oudovamaa äärmisse põhja- ja kirdeossa 800-1000 asukat 42. Esiotsa haaras
ümberasumistuhin eriti Saare- ja Hiiumaad, hiljem ka muid Eesti osi.
Suurem osa, umbkaudu 80 % väljarändajaist asus elama maale, kuigi ka tsaaririigi
mõned innad suutsid rahvast ligi meelitada haridust omandama või elamist ja elatist
otsima. Jätkuvalt tõmbas siirdlasi pealinn. Peterburi saigi oma ligi 50 000 eestlasega
(1970. aastal, sõjaväelased kaasa arvatud)43 eestlaste arvu poolest teiseks linnaks
38 von Köppen 1867: 103-105, Zassetskaja 1992: 132-143
39 Pullat 1981: 4
40 Pullat 1981: 18, tabel 1
41 Pullat 1981: 5
42 Arens 1958: 114
43 ) Nigol 1918: 14, Pullat 1981: 17
maailmas: esikohal oli Tallinn 90 000, kolmandal Tartu 30 000 eestlasega. Teised linnad
väljaspool eesti ala, kuhu arvestataval arvul siirduti, olid Riia, Pihkva ja Moskva.