Folkloristika
Rahvalaul on rahvaluuleteos, mida esitatakse lauldes või laulvalt kõneledes ehk
retsiteerides. Omandatakse kogemuslikult igapäevase suhtlemise käigus. Rahvalaulus on
kolm kompnenti: tekst, meloodia, ettekandmislaad. Laul väljendas laulja mõtteid ning
võis olla ka töö ja pidude saatja.
Mõiste ,,Rahvalaul" võttis kasutusele Kreutzwald.
Eesti rahvalaul jahuneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks.
VANEM RAHVALAUL
UUEM RAHVALAUL (19 saj)
Regilaulu-eelsed vormid Regilaul
siirdevormili
ne
Lõppriimiline
Algriim
Parallelism(mõtet
kordav teisendus)
vormelikeel
algriim
parallelism
vormelikeel
värsimõõt!
(enamasti
4jalaline
trohheus)
Ebajärjekind
el vanema ja
uuema laulu
stiilielementi
de kasutus
lõppriim
salmid
värsimõõt
Regilaulu liigid:
·
töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud)
·
kommetega seonduvad tavaldilaulud (pulmalaulud, mardi/kadri)
·
perekonnaelust ja ühiskonnasuhetest kõnelevad laulud (vaeslapselaulud)
annaabi.ee 
