Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"siirdetunnusjoon" - 4 õppematerjali

Mootori analüüs
12
docx

Mootori analüüs

x1 6 x 5 4 3 2 1 0 1 0 1 2 3 4 5 6 7 Joonis 3. Siirdetunnusjoon Bode Diagram From: Toitepinge Un=420 (pt. 1) To: Võll (pt. 1) 0 20 Magnitude (dB) 40 60 80 100 0 45 Phase (deg) 90 135 180

Auto → Mootori elektroonika
9 allalaadimist
Automaatika eksami küsimused vastused
1
doc

Automaatika eksami küsimused(vastused)

- On sisendsuuruse ja väljundsuuruse suhe enamikus proportsionaalse,integraalse ja diferentsiaalse(PID) toimega Väljendatakse kolmel viisil: Staatiline: ks=y/x y=kx Dünaamiline:kd=y/x.. regulaatoreid.Lihtsad süsteemid on enamasti ühemõõtmelised.1 sisendi ja 1 Suhteline:ksuht=y/yo/x/xo väljundiga.Sel juhul on juhtimispbjekti oleku ja väljundi vaheline sõltuvus Siirdetunnusjoon ehk hüppekaja?- Näitab kuidas toimub üleminek ühest määratav lihtsa funksiooniga ning selliseid süsteeme saab hästi juhtida ka püsiolekust teise.Kuna siirdeprotsessi kulg sõltub lisaks vaadeldava elemendi(või väljundite järgi, Siia kuuluvad tagasisidemega süsteemid kus reguleeritakse regulaatori tervikuna),omadustele ka sisendsignaalist(sellest kuidas see muutub), väljundi või häiringu järgi

Masinaehitus → Automaatika alused
290 allalaadimist
Analoogelektroonika lülitused
59
pdf

Analoogelektroonika lülitused

KU on võimendi pingevõimendustegur. KI on võimendi vooluvõimendustegur. KP on võimendi võimsusvõimendustegur. Võimendustegurit võib väljendada kas suhtarvudes või detsibellides. Elektroonika alused. Teema 3 ­ Pooljuhtseadised 3 Võimendi muid parameetreid: sisendtakistus, väljundtakistus, amplituudi ja faasi sagedustunnusjooned e. karakteristikud, mittelineaarmoonutustegur, siirdetunnusjoon (impulssvõimenditel), signaali ja müra suhe, dünaamikaulatus, kasutegur. Pikkov lk 61 Võimendis toimub toiteallika energia muundamine väljundsignaali

Elektroonika → Elektroonika alused
79 allalaadimist
Elektriajamite elektroonsed susteemid
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

Antud võrrandid sobivad muunduri ja mootori matemaatilise mudeli esitamiseks struktuurskeemide kujul, nagu on näidatud joonisel 4.1. Joonisel 4.1, a...e vastab iga ühe elemendi ülekandefunktsioon ühele struktuurskeemi plokile. Detailsem struktuurskeem, mis kirjeldab mootorit suletud süsteemi (kiiruse tagasisidega), on toodud joonisel 4.1, f. Mootori väljundsuurusteks on siin vool, pöördemoment ja vastuelektromotoorjõud. Ülekandefunktsioon on teist järku, mis näitab, et mootori siirdetunnusjoon (hüppekaja) on võnkeline või aperioodiline. Protsessi iseloom sõltub ajakonstantide suhtest. Siirdeprotsess on aperioodiline, kui TM > 4Te, või võnkeline, kui TM < 4Te. Vastavad siirdekõverad on näidatud joonisel 4.2 pidev-ning punktjoontega. Kokkuvõtteks. Käesolev alajaotus annab lugejale algteadmised ülekandefunktsioonide ja struktuurskeemide kasutamise kohta automatiseeritud elektriajamite projekteerimisel, mis on

Elektroonika → Elektrivarustus
113 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun