alla selle) , siis poleks sellisel jääl võimalik ka uisutada, sest ei hõõrdumine ega uisust tingitud rõhk suuda tekitada uisu alla veekihti ja libisemine määrab vaid uisu ja jää oma vaheline hõõrdumine, mis on palju suurem , kui veekihi olemasolu korral. Antud rõhu korral siirdetemperatuurist madalamal temperatuuril on aine ühes faasis, kõrgemal aga teises faasis. Et faasisiire toimiks antud rõhul, on vaja, et aine oleks siirdetemperatuuril. Vajalik on ka võimalus siirde soojuse äraviimiseks või juurde andmiseks. Tõepoolest, kui selline võimalus puudub, siis ei toimu ka faasisiiret. Võtame näiteks vee ja jää tükkide segu normaalrõhul ja temperatuuril 0 kraadi. Kui see segu pole väliskeskonnaga soojusvahetuses siis säilib segu muutumatuna. Praktika on sellist olukorda küll raske saavutada. Ligikaudse näitena võiksime vaadelda termospudelit (s.o. soojusliku isolatsiooni
– LambdaFe = 270 kJ/kg see tähendab, et 1 kilogrammi sulamistemperatuuril oleva raua sulatamiseks kulub 270 kJ soojust. 1 kilogrammi tahkumisel saab tagasi 270 kJ soojust. 9) Mis on 1) siirdetemperatuur, 2) siirdesoojus? – 1) siirdetemperatuur on temperatuur, mille juures läheb aine ühest olekust ehk faasist teise olekusse. 2) siirdesoojus on soojushulk, mis kulub või vabaneb aine üleminekul ühest olekust teise siirdetemperatuuril. Sama soojushulga saame tahkumisel tagasi. Sarnane protsess esineb ka aurumisel ja kondenseerumisel. 10) Kirjelda 1) vedeliku, 2) gaasi molekulaarset ehitust? – 1) vedelik on korrapäratult, tihedalt ja vastastikmõju on tugev. 2) gaas on korrapäratu, hõre, vastastikmõju nõrk. 11) Mis on keemine, millistel tingimustel vedelik keeb? – Keemiseks tuleb soojendada. Veeaur ja õhk paisuvad (mullid). Kui
o Siirdesoojuse (soojushulga) märk. - Soojushulk, mis eraldub või neeldub faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta. o Millest sõltub siirdetemperatuur ja kuidas? Sõltub rõhust. Näiteks normaalrõhul sulab jää (või tahkub vesi) 0oC juures. Rõhul 1000 at sulab jää aga temperatuuril -15oC. o Millisel tingimusel ei toimu faasisiiret? Miks? Et faasisiire toimuks antud rõhul on vaja, et aine oleks siirdetemperatuuril. Vajalik on ka võimalus siirdesoojuse äraviimiseks või juurdeandmiseks. o Kolmikpunkt? Kolme faasi tasakaal. On võimalik vaid ühel kindlal rõhul ja temeratuuril. Selline rõhu ja temperatuuri väärtus ongi kolmikpunkt. o Milleks kulub sulamissoojus? Kristallstruktuuri mõjust vabanenud osakestele tuleb anda kineetilist energiat, et säilitada osakeste keskmine kiirus. o Miks ei muutu sulamisel süsteemi temperatuur?
·Faasisiirdeid tahke oleku piires nim. rekristallisatsiooniks. Näit. tinakatk, terase karastamine, jää 1... jää 7 Tahke->vedel(sulamine); vedel->tahke(tahkestumine e- kristalliseerumine); vedel->gaasiline(aurustumine); gaasiline->vedel(kondenseerumine); tahke->gaasiline(sublimatsioon); gaasiline->tahke(härmatumine). Antud aine puhul on iga rõhu väärtuse jaoks olemas temperatuuri väärtus, mille korral aine võib olla kahes faasis korraga. Seda temperatuuri nim. siirdetemperatuuriks. Siirdetemperatuuril on 2 faasi tasakaalus. Kolm faasi võivad antud aine jaoks olla tasakaalus ainult kindlal rõhul ja temperatuuril. Seda olekut nim. kolmikpunktiks. Iga aine jaoks on olemas temperatuuri väärtus, millest kõrgemal ei ole võimalik gaasilist faasi kokku surudes vedelikuks muuta. Ideaalse gaasi olekuvõrrand ei kirjelda üheski olukorras täielikult reaalse gaasi käitumist. Madalal temperatuuril ja kõrgel rõhul pole see üldse rakendatav.
annaabi.ee 
