paremhargnemisi ja liitumisi Rombristmik, iseloomusta ja joonista - Eritasandiline ristmik, kus neli peateesuunalist rampi ühendavad peateed kõrvalteega. Rambid ja kõrvaltee moodustavad kaks samatasandilist ristmikku Mis on sõidurida ja sõidurada - Sõidurada: sõidutee pikiriba, mis on tähistatud või tähistamata ja mille laius on küllaldane autode liikumiseks ühes reas. Sõidurida see kuidas masinad tegelikult liiguvad reas. Mis on taandustegur ja siirdetegur Siirdetegur - Sõidukite üleviimiseks normatiivse koormusega telgede arvule. Taandustegur kasutatakse liiklussageduse taandamiseks(VA, AB, AR) sõiduautole. Trompetristmik, iseloomusta ja joonista - Eritasandiline kolmekülgne ristmik, kus üks tee liitub teisega ligikaudu täisnurga all ja mis võimaldab rampide kaudu igalt harult teisele siirduda. Mis on ökodukt ja humadukt Ökodukt ehk rohesild, mille kaudu peaksid ulukid saama üle maantee. Humadukt sild inimestele maantee ületamiseks.
3. Tõmbepinged kõigi asfaltbetoonkihtide alapinnas. Sõltub elastsusmoodulitest, kihipaksustest, kontaktpinna erisurvest, asfaldi tõmbetugevusest, erinevatest teguritest, mis sõltuvad tee klassist, koormustest ja AB täitematerjalidest. 4. Arvutus külmakergetele. Sõltub klimaatilistest tingimustest sh külmumissügavusest, pinnaste külmakerkelisusest, soojustehnilistest ekvivalentidest, pinnasevee arvutuslikust tasemest. 10) Liiklusloendus ja koormussagedus (viimase märksõnaks siirdetegur, 10t telg) Katendiarvutuse põhiosaks on koormussagedus, kus sõiduautode hulk ei oma tähtsust, sõiduautod mõjutavad vaid läbi naastrehvide kulutamise. Mõjutab rasketehnika. Liiklussagedus on autode füüsiline hulk. See jagatakse vastavalt juhendile erinevateks liikideks ning arvutatakse koormussagedus. Liiklussagedus on oluline tee klassi määramiseks ning koormussagedus teekonstruktsiooni arvutamiseks.
arvutamisel. Soojuslike protsesside modelleerimisel lähtutakse homogeense keha soojusliku tasakaalu võrrandist 136 ∆P ⋅ dt = C ⋅ dϑ ü + A ϑ ü ⋅ dt , (2.10) kus ∆P ⋅ dt on ajavahemiku dt jooksul mootoris eralduv soojusenergia, ∆P kaovõimsus, C soojusmahtuvus, ϑ ü mootori ületemperatuur võrreldes keskkonnaga ja A soojus- siirdetegur. Suurust τ = C / A nimetatakse mootori soojuslikuks ajakonstandiks. Muutumatute parameetrite korral on võrrandi lahendiks soojenemisel ( ) ϑŸ = ϑŸl 1 − e − t / τ + ϑŸa e − t / τ , (2.11) kus ϑ ül on lõplik ehk väljakujunenud ületemperatuur, ϑ üa algne ületemperatuur. Jahtumisel ϑ ül = 0 ning ϑ ü = ϑ üae −t / τ . (2.12)
annaabi.ee 
