Muraka ja Puhatu soostik
oluliselt vähem. Tänu sellele on niiskustingimused ühtlasemad ning see mõjutab oluliselt
vegetatsiooniperioodi ja soodustab kumerate rabamassiivide arengut soostiku alal. []
Antud soostiku turvas asub peamiselt liival ja saviliival, Ratva järvest kagus on aga turba all
65ha ulatuses järvemuda. Muraka soostiku turbakihi keskmine paksus on 1,34m ja varu
0,86miljonit m3. Kuuse-kase segametsaga madalsood paiknevad soostiku põhjaosas, männi-
kase segametsaga siirdesoosid leidub Ratva raba põhjaosas. Üldse on soostiku pindala
12793ha ja sellest turbamaardlat on 10700ha. Madalsoode all on 8168ha, siirdesoodega
kaetud 500ha ja raba-segalasundit leidub 1341ha'l. Soostik on üldiselt looduslikus seisundis
ning kuivendust ei toimu. [], []
Muraka raba
Tegemist on Muraka soostiku ühe põhilisema osasid. Ta on ümbritsetud pea kõikjalt
metsadega, vaid kirdes piirneb ta Ratva rabaga ning põhjas Lipu sooga. Läänes on Muraka
raba piiriks Tagajõgi