Eestlaste nimepaneku traditsioon ja selle muutumine
Ei ole täpselt teada, kuidas toimus nimeandmisega seotud siirderituaal muinasaegses Eestis, ja
seepärast tasub keskenduda hilisemale kihistusele, mis kannab endas varjatult mitmeid väga
vanu jooni. Kiriklik ristimine ja selle tähistamine (ristsed, varrud, joodud) on rahva
traditsiooni sügavalt mõjutanud ja märksa enam muutnud kui kristlik laulatus või matus.
Sünni, abiellumise ja surmaga seostuvadki eesti rahvatraditsiooni kolm keskset siirderituaali -
ülekandmine ühest ühiskondlikust seisundist teise, talle uue staatuse andmine. Võime
järeldada, et lapse sotsiaalne omakstunnistamine polnud paganlikel eestlastel seotud nii
reglementeeritud ja pika rituaaliga kui näiteks pulmad või matus, mille arhailised jooned on
märksa paremini säilinud. (Valk 2009)
Seega nimi ise ei suurendanud inimese hingejõudu, see oli otsekui väline märk, mis osutas
annaabi.ee 
