kristlaste pühakodasid. Antud vahekorra tüliõunaks on pigem oma riigi küsimus, kuid millegipärast peitutakse usuliste erinevuste taha. Multikultuursust võib võtta positiivse, kuid ka negatiivse nähtusena. Pluss poole pealt täiustab see inimkonna isenäolisust, teiselt poolt aga toob kaasa mitmesuguseid ebakõlasid. Euroopa suurriikide probleemiks on tänapäeval saanud immigrantide aina suurenev juurdevool.Selle asemel, et sisserändajad võtaks omaks siirderiigi tavad, nõuavad nad oma usuvaadete arvestamist. Kas on õige käituda nende soovidele vastavalt või eeldada immigrantidelt ümberkohanemist? Ülisallivust näitab Prantsusmaal õppeasutustes jõulupidude ära jätmine, kuid teiselt poolt on vastu võetud seadus, mille kohaselt ei tohi riigikoolides kanda ususümboleid, nagu näiteks krutsifikse või juutide pigimütse. Kõige laiemalt on küll levinud tolerantsust puudutavad küsimused usumaailmas, kuid mitte
Eesti on olnud siirderiik 1990. aastatel, kuid ta on suutnud seda staatust muuta demokraatlikuks. Peale Eesti Taasiseseisvumist olime saanud vabaks, kuid siiski oli palju probleeme mida lahendada. 1990. aastatel kujunes kaksikvõim, Eesti Kongress ja ENSV Ülemnõukogu. Eesti kommunistlik Partei lõi NLKP-st lahku ning peale seda on riik suutnud ennast ise majandada ning rahva soove täita. Põhiseaduse koostamist ning selle vastuvõtmist võib tuua üheks siirderiigi tunnuseks. Majandus oli tollal vägagi arenemata. 1992. aasta rahareformiga võeti Eestis kasutusele Eesti Krooni. Kuna mindi üle rubla pealt kroonile, siis algas hinnatõus, mis mõjus paljudele eestlastele raskelt. Sellele vaatamata suudeti hakkama saada ja riik arenes omaltpoolt jõudsalt edasi. Eestis toimus sellel ajal palju muutusi. Vabakaubanduse lepingu sõlmimine, panganduse areng, varandusliku diferentseerumise algus jpm. Sellest võib järeldada, et Eesti
annaabi.ee 
