Sooteadus
Muld keskmiselt kuni hästi viljakas. Enam levinud on I-II boniteedi kuuse-segametsad,
vähem männi ja kase enamusega metsad. Peapuuliigiks on kõikjal kuusk. Esineb kuusikuid ja
segametsi üle 500 tm/ha puidutagavaraga.
Raiestikel on lopsakas eluskate laialehelistest ja kõrrelistest: põdrakanep, pajulilled, lillakas,
seaohakas, sinihelmikas, metskastik, kasteheinad, luht-kastevars.
Mustika-kõdusoo on tekkinud tavaliselt vähemviljakast siirdesoost või siirderabast
pikaajalise kuivendamise mõjul. Mikroreljeef on tugevasti mätlik. Taimkate on põhjaveelise
toitumisega ja sarnaneb arumetsades esineva mustika kasvukohatüübi omaga. Iseloomulik on
viljuva mustika lausaline levik.
Muld on keskmiselt viljakas, domineerivad II-IV boniteedi männikud, kus järelkasvuna
esineb kuusk.
Raiestikel suureneb eriti pohla ja kõrreliste katvus: sinihelmikas, luht-kastevars, sookastik.
annaabi.ee 
