toitesooladevaese turba pidev juurdekasv ja sellega kaasnev sademetevee hulga püsiv suurenemine pinnases. Mitmesuguste eriilmeliste taimekoosluste esinemine rabas on oluliselt tingitud rabamulla viljakuse varieerumisest; mullavuljakus omakorda sõltub turba botaanilisest koosseisust ja füüsikalis-keemilistest omad, veerezhiimist, turba mood ting. Jne rabamaastik on levinud suurel territooriumil *sõltuvalt raba tekkeviisist ja arenguastmest võib eesti rabad jagada kolme tüüpi:nõmmrabaks, siirderabaks ja kõrgrabaks, mis erin üksteisest pindmise poole meetri paksuse turbakihi iseloomu poolest. Kõrgraba on arenguastmelt teistest rabadest vanemad ja pindmine turbakihi paksus üle poole meetri. Nõmmrabad on tekkinud sademetevetest küllastunud liivale v savile ja pole kunagi läbinud madalsoo arenguastet, turbakiht õhuke . siirderaba on läbinud nii madalsoo kyui siirdesoo arenguastme ja asub kõrgraba servas, kuid võib mood iseseisvaid rabaosi
madalsookaasik, rabamännik jne. (Paal jt., 1999). Eesti soodel eristatakse kolme loodusliku põhitüübi - madalsoo, siirdesoo ja raba kõrval inimtegevusest põhjustatud tekistüüp - kõdusoo, mis on kujunenud soomulla pikaajalise kuivendamise või harvem teistel põhjustel toimunud põhjavee languse tagajärjel. Madalsood on jagatud kaheks kasvukohatüübiks - loduks ja tarnamadalsooks ning rabad kolmeks - nõmmrabaks, siirderabaks ja kõrgrabaks. Kõdusoodel eraldatakse mustika-kõdusoo ja jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüüp. Lodu Metsakasvatuslikust seisukohast jagatakse madalsood kaheks kasvukohatüübiks - loduks ja tarnamadalsooks ehk madalsooks kitsamas mõttes. Lodu kasvukohatüüp on levinud jõe- ja järveäärsetel madalikel, orgudes ja laugetel nõlvadel. Mikroreljeef on tugevasti mätlik. Taimestik toitub toitesooladerikkast põhjaveest või jõelammidel ka üleujutusveest
annaabi.ee 
