5. 1930 muutus olukord totalitaarseks ja autoritaarseks 6. 1991- totalitaarse ühiskonna kokku varisemine, kus enamus riike pöördus demokraatia teele, mis oli sel hetkel maailmas enimlevinud riigikorraldus. 7. 1990 alguses, totalitaarselt riigikorralduselt demokraatlikule üle minekut nimetatakse uue terminiga SIIRDEPERIOOD. (sinna kuuluvad enamik ida- euroopa riike, ka eesti) Kaks võimalikku siirdeperioodile üleminekut: · Kiire üleminek demokraatiale (eesti tegi seda) · Aeglane üleminek demokraatiale. (venemaa kasutas seda ja tänapäevaks on nad taas ditaktuuririik) 9) Nimeta demokraatia tunnusjooned. Millise mõistega iseloomustad nüüdisdemokraatiat? 1. kodanikuvabaduste tunnustamine 2. õigusriik ja kõigi võrdus seaduse ees. 3. võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus. 4
Kindlasti tuleks tegeleda ka diskrimineerimisega, sest iganenud stereotüübid mõjutavad siiani vene vähemuse olukorda tööturul. Kui need tegurid oleks võimalik ümber korraldada, siis saaksime alles rääkida sellest, et venelane on eestlasega tööturul samas positsioonis. 5. Sotsiaalse ja majandusliku integratsiooni hetkeolukord Tööturu seisukohalt iseloomustab hetkeolukorda hõivatute kahanemine enam kui 250000 isiku võrra, mis on tingitud nii siirdeperioodile iseloomulikust majanduse langusest kui ka negatiivsest loomulikust iibest ja rändesaldost põhjustatud rahvaarvu kahanemisest (RIP 2008-2013, lk 156). Majandusliku heaolu ja sissetulekute koha pealt on eestlaste ja venelaste seis võrdlemisi erinev, millest saab ka eeldada, et sissetulekud peegeldavad sarnaseid erinevusi. TÜ majandusteaduskonnas tehtud analüüs eestlaste ja mitte-eestlaste palgavahedest aastatel
annaabi.ee 
