"siirdemurreteks" - 1 õppematerjal

Eesti keele allkeeled-kokkuvõte eksamiks

Iga isogloss näitab kaardil ühte keelelist joont. Isoglossid moodustavad kimpe, kus mitme keelejoone piir läheb umbkaudu samast kohast. Kohtadesse, kus paljud I asetsevad koos, tõmmatakse murdepiir, mis eraldab murdealasid. See, et eri kohtades on I arv erinev, annab eri järku piirid. Siirdealad ­ murdepiiridel tekivad mõnikord alad, mida on konkreetse murdega raske ühendada. Neid alasid nimetatakse siirdealadeks ja siirdemurreteks. Kompaktne siirdeala ­ teise murde jooned ulatuvad antud murdesse ja paiknevad seal kimbus. Hajus siirdeala ­ jooned ei koondu kimpudesse. Segamurrakus on koos kahe murde vormid aga siirdemurrakus on jooned, mida pole kummaski konkreetses dialektis Eesti kohamurded: põhiliigendus ja peamurrete kesksed jooned Andrus Saareste murdeliigendus 1932 ­ toetus keelegeograafiale, murrete eristamisel on neli tasandit mis jaotuvad: 1. põhjaeesti-lõunaeesti 2. saarte, keskpõhjaeesti, kirde 3