"siirdemurre" - 1 õppematerjal

Eesti murded I konspekt

- tugeva astme geminaadi üldistus: seppäd - kontraktaverbides pole astmevaheldust: karGaDa - st > ss: mussad ‘mustad’, issub ‘istub’ - Vu-, Vü-diftongide nõrgas astmes > Vv : jõvvan ‘jõuan’ Kirde- e Alutaguse murre  Lüganuse – kõige vanapärasem ja omanäolisem;  Jõhvi – lõunas tugevad keskmurde mõjud;  Iisaku – põhjaosa kuulunud kokku Jõhviga, kesk- ja lõunaosas eesti-vene-vadja-isuri mõjud, loodeosa Viru-Jaagupi mõjudega.  Siirdemurre: o ühisjooned rannamurdega, o ühisjooned idamurdega (Kod), o ühisjooned vadja keelega. Ühisjooned rannamurdega  Vältevaheldus puudub (geminaatklusiilide vaheldumatus – erinevus rannamurdest): rattas : rattad, pimedik : pimedikkul, tappama : tappan;  Palatalisatsioon puudub (varem olnud olemas Jõhvi lõunaosas ja Iisakus);  Lõpukadu, kuigi lõpuvokaal osaliselt säilinud teatud sõnades ja vormides, nt inta ‘hind’, vänttä ‘vänt’, polve ‘põlv’