Eesti keele allkeeled-kokkuvõte eksamiks
Kohtadesse, kus paljud I asetsevad koos, tõmmatakse
murdepiir, mis eraldab murdealasid. See, et eri kohtades on I arv erinev, annab eri järku piirid.
Siirdealad murdepiiridel tekivad mõnikord alad, mida on konkreetse murdega raske ühendada.
Neid alasid nimetatakse siirdealadeks ja siirdemurreteks. Kompaktne siirdeala teise murde jooned
ulatuvad antud murdesse ja paiknevad seal kimbus. Hajus siirdeala jooned ei koondu kimpudesse.
Segamurrakus on koos kahe murde vormid aga siirdemurrakus on jooned, mida pole kummaski
konkreetses dialektis
Eesti kohamurded: põhiliigendus ja peamurrete kesksed jooned
Andrus Saareste murdeliigendus 1932 toetus keelegeograafiale, murrete eristamisel on neli
tasandit mis jaotuvad: 1. põhjaeesti-lõunaeesti 2. saarte, keskpõhjaeesti, kirde 3. üksteist murret 4.
murrakud
Arnold Kase murdeliigendus 1956 püüab ühendada keelegeograafilist ja ajaloolist lähenemist.
1. Kolm põhimurret: põhjaeesti, lõunaeesti ja kirderannikumurre