Tartu murre, Otepää murrak
ulatuvad tartu murde läänerühmadele omased kvaliteedi- ja kvantiteedimuutused,
laialdase levikuga paistab silma algupäraste diftongide järelkomponentide alanemine
nõrgas astmes.
Põhiolemuselt üsna konservatiivne näikse olevat tartu murde lõunarühm (Rõn, Ote,
San). Sõnaalguline afrikaat on säilinud, tuleb ette koguni ületaotlust (Ote tsuits `suits,`
Rõn tsille `sile`). Nagu eespool mainitud, kuuluvad tartu lõunarühma Rõngu, Otepää
ja Sangaste murrak. Rõngu on õigupoolest siirdemurrakuks lääne- ja lõunarühma
5
vahel. Põhjapoolsesse Rõngu ulatuvad läänerühma keerukad kvantiteedi- ja
kvaliteedisuhted, keelepruuk sarnaneb mitmeti Rannus, Puhjas ja Nõos kõneldavaga.
Seevastu Rõngu lõunaosal on ühiseid jooni Otepää ja Sangastega, eriti morfoloogias.
Otepääd on nimetatud küll keskseks, küll kõige tüüpilisemaks tartu murrakuks.
Kumbki epiteet pole päris täpne. Minevikus, kui päevakorras olid lõunaeestilise