Eesti murrete kujunemisest ja hääbumisest
asustati alles keskajal, nt Kihnu. Hiiumaale on enamik asukaid tulnud Saaremaalt ja Muhust.
Saaremaa saarte murde on tuumalaks, Muhu iidseks vahealaks Saaremaa ja mandri vahel. Hiiumaa
ja väikesaarte keel on lähtunud enim Saaremaalt.
Läänemurde ala keskused jäid ühe maakonna, Läänemaa piiridesse. Läänepoolne Rävala, Harjumaa
ning sellest lõunas paiknenud Alempois olid läänemurdele sarnase keelega. Kesk-Eesti
väikemaakonnad Nurmekund ja Mõhu võisid olla juba muinasaja lõpul siirdemurdelised alad
suuremate murdealade vahel. Idamurde ala kattub suuresti Vaiga maakonnaga.
Muistset Virumaad on oletatud põhiliselt kirderannikumurrete alaks ja oli sellele lähedane ka
Järvamaa keel. Rannamurre ulatus läänes ka Rävala aladele.
· 13.-17. sajandil toimunud piiritõmbamised. Eesti ala on jagunenud alates 13. sajandist
põhja- ja lõunapoolseks osaks.
Pärast vabadusvõistluse lõppu jagunes lõunapoolne Eesti ala kahe valitseja vahel:
annaabi.ee 
