SIIRDEMETALLID. RAUD JA VASK 1. Üldiseloomustus · Siirdemetallid on d-elemendid. Asuvad B rühmades. Tuntumad (kroom, mangaan, raud, koobalt, nikkel, vask ja tsink). Tähtsaim on neist raud. · Suhteliselt kõrge sulamis ot. On keskmise aktiivsusega ja väheaktiivseid metalle. · Ühendite moodustamiseks loovutavad nad väliskihilt enamast 2 elektroni. · Enamik siirdemetallide oksiide ja hüdroksiide on vees raskesti lahustuvad. · Siirdemetalli hõbeda tähtsamaid ühendeid: AgNO3 põrgukivi (kasut. meditsiinis), hõbehalogeniidid (AgCl) on valgustundlikud ja kasutatakse fotograafias. 2. Raud · Väga levinud element maakoores (4. kohal). Kogu planeedil levikult 1. kohal. · Oksüdatsiooniaste võib olla nii III(püsivam) kui II. · Puhtana pehme, plastiline vastupidav vee ja õhu suhtes. Sulamid aga korrodeeruvad kiiresti. · Suhteliselt kõrge sulamistemperatuur
SIIRDEMETALLID. RAUD JA VASK 1. Üldiseloomustus Siirdemetallid on d-elemendid. Asuvad B rühmades. Tuntumad (kroom, mangaan, raud, koobalt, nikkel, vask ja tsink). Tähtsaim on neist raud. Suhteliselt kõrge sulamis ot. On keskmise aktiivsusega ja väheaktiivseid metalle. Ühendite moodustamiseks loovutavad nad väliskihilt enamast 2 elektroni. Enamik siirdemetallide oksiide ja hüdroksiide on vees raskesti lahustuvad. Siirdemetalli hõbeda tähtsamaid ühendeid: AgNO3 põrgukivi (kasut. meditsiinis), hõbehalogeniidid (AgCl) on valgustundlikud ja kasutatakse fotograafias. 2. Raud Väga levinud element maakoores (4. kohal). Kogu planeedil levikult 1. kohal. Oksüdatsiooniaste võib olla nii III(püsivam) kui II. Puhtana pehme, plastiline vastupidav vee ja õhu suhtes. Sulamid aga korrodeeruvad kiiresti. Suhteliselt kõrge sulamistemperatuur. Hea elektri- ja soojusjuhtivus.
Hambaplomm-elavhõbeda amalgaan Kõige kauem inimese poolt tuntum sulam on pronks (Cu;tina):tugev;N:kujud;kiriku kellad MELHIOR(vask+nikel):N:mõni sent ALPAKA e . uushõbe: (Cu+Ni+Zn) tugev ,kulumiskindel N:lusikad,ehted,kellaosad, MESSING e. Valgevask (CU ja Zn) N:masinaosad,veekraanid Metallide saamine: Looduses leiduvad reeglina ühendina. Vabametallina kulda ja plaatina ning rauda (ka vahel meteoriidis). Fe,Al,Zn leidub põhiloiselt oksiididena. Pliid ja siirdemetalli-sulfiididena Leelismetalle e. IA rühma met. Kloriidiena Leelismuldmetall e. IIA karbonaatidena Metallide tootmisskeem: MaakrikastumineRikastatud maakSärdamineMetalli oksiidredutseerumine e. TaandamineMetall Rikastamine-maagist ebavajaliku välja sorteerimine Särdamine- kuumutamine(põletamine hapniku vooluga, saadakse oskiid) Metalli redutseerimine kõrgel temperatuuril Katoodil toimub katioonide redutseerimine Anoodil anioonid osküdeerumine N: katoodil: Na+1eNa Anoodil: 2Cl-2eCl2'
sellise lahuse kontsentratsioon, mille läbimisel neeldub kõigest 5% valgusest. Suurimaks määratavaks kontsentratsiooniks on lahuse kontsentratsioon, mille puhul neeldub 90% valgusest. UV/Vis spektroskoopiat kasutatakse tavapäraselt analüütilises keemias erinevate analüütide määramiseks. Sellisteks analüütideks on siirdemetallide ioonid, konjugeeritud orgaanilised ühendid ja bioloogilised makromolekulid. Analüüsi teostatakse tavaliselt lahuses. Siirdemetalli ioonide lahused võivad olla värvilised (absorbeerivad nähtavat valgust), sest metalli aatomites olevaid d-elektrone on võimalik ergastada ühelt elektronergastuse nivoolt teisele. Erinevad lisandid mõjutavad tugevalt metalliioone sisaldava lahuse värvust. Sellisteks lisanditeks on erinevad anioonid ja ligandid. Näiteks vasksulfaadi lahja lahus on helesinine. Sellele ammoniaaki lisades tumeneb lahuse värvus ja neeldumismaksimumi lainepikkus muutub (max).