Vastused teatud küsimustele Bioloogia gümnaasiumile II 3. kursus
6/42) Geenivektoriks (geenisiirdaja) nimetatakse DNA konstrukte, mis
tagavad siiratava geeni sisenemise rakku, integratsiooni ja avaldumise rakus.
Bakteritel leitav ensüüm lõikab plasmiidi DNA lahti kindla järjestuse kohalt,
sama bakteri ensüümiga lõigatakse välja siiratava geeni sisaldav DNA
fragment. Plasmiid ja DNA-fragment segatakse kokku ja nende otsad ühinevad.
DNA ühendatakse ligaasiga (ensüüm) töötlemisel ning tekib rekombinantne
geenivektor, mis sisaldab siiratavt geeni.
7/42) Transgeensete imetajate saamine on keerukas seetõttu, et on keeruline
geenivektori viimine viljastatu munarakku, ilma munarakku kahjustamata.
Samuti ei ole õnnestunud luua geenivektoreid, mis intgreeruksid genoomi DNA-
sse soovitaval kohal, nad võivad kahjustada olemasolevaid geene. Siiratav geen
peab olema ka varustatu koespetsiifilise promootoriga, mis tagaks geeni
avaldumis täpselt sealt, mil soovitakse. Kulukas on transgeensete imetajate