RALPH WALDO EMERSON
" Very olevat Emersonile öelnud: "Kuuldes teid oma
kirjatöid ette lugevat või kõnelevat, olen alati tundnud, et teie tajute tõde paremini kui teised, aga mulle tundus, et
teie hing pole päris see, mis peaks. Tundus, nagu oleks külmem tuulehoog mulle peale puhunud."
kõik olid ühel nõul, et ta on hull. Ent mõnda aega selle teguviisi juures püsinud, mille vastu ta
õigupoolest oli võimetu, jõudis ta niikaugele, et seadis kõik, keda ta tundis, endaga siirastesse
suhetesse. Kellelgi poleks pähe tulnud talle valejuttu rääkida või teda tõrjuda tühja lobaga
turgudest või lugemissaalidest. Selle asemel tundsid kõik, et nii suur siirus sunnib neid
samasugusele lihtsusele, ja kogu loodusearmastuse, luule, tõesümbolid, mis keegi endast leidis,
tõi ta kindlasti tema pilgu ette. Enamikule meist aga ei näita ühiskond oma palet ega pilku, vaid
külgi ja selga. Võltsil ajal inimestega siirastes suhetes olemine väärib ometi üht hullusehoogu,