Lääne lugejad mõistavad mõrva karmilt hukka kui eriti küünilise ja külmaverelise. Sest minategelane ei kahetse seda põrmugi, vaid ainult imestab, et sellest hoolimata keegi tema vastu huvi ei tunne, et teda kinni ei võeta ega kohtusse viida. Et ta on endiselt eikeegi. Mina kui Eesti lugeja arvan aga, et Franz ehk Lääs saigi paraja palga oma arrogantse ja silma- kirjalikult hooldava suhtumise eest Ida- Euroopasse. Eestist räägitakse teoses kui kadunud maast ja siinveedetud ajast kui möödunud või kadunud sajandist: ,,See oli muide nii ammu, möödunud sajandil, kadunud maal"[....] (5). Peategelane otsekui põgeneb iseenda eest. Ta eitab pidevalt selle maa olemasolu, kust ta pärit on: ,,Piiririiki ei saa olemas olla." (181). Kuid vähemalt mulle isiklikult tundub, et raamatu lõpuks jõuab peategelane oma kodumaale ja kodulinna tagasi, mida tõendab ka see tsitaat:"Nüüd ma olen siin linnas tagasi." (184) 22
olukorda leevendada seni veel heade tulemusteta patrullteenistuse töö ümberkorraldamisega. 11. Sajatuhandekroonisest müügitulust jääb omanikule pärast maksude maksmist järele paarkümmend tuhat krooni. 12. Eesti meistrivõistlused kujunesid rekordite rohkeks. 13. Suvesõit Lõuna-Eestisse algab 6. augustil kell 8 Tsentrumi taguselt parkimisplatsilt. 14. Viiemiljoni krooni suurune laen võetakse linna keskväljaku ümberehitamisel tehtavate tööde jaoks. 15. Nende üheteistkümne siinveedetud kuu jooksul olen oma õnne ainult kasvatanud. 16. Kas ta kukub Emajõkke või kaldaletõmmatud paatide peale? 17. Kümnest palast kuus on sellised, mida vilistab kogu viisipidav maailm. 18. Ettevõtluses on kadumakippuv märksõna nagu ohvrimeelsus. 19. Olen selline Nipernaadimoodi mees. 20. Aasta lõpupoole korraldatakse Torditurniir võrkpallis. 21. Keegi neist ei teadnud, et tegemist on salakavala kontroll ostuga. 22. Aasta isa tiitlikandja peaks kindlasti olema
annaabi.ee 
