Keeruliste helide valjustaju
heli iga kolmas osaheli kokku ülemise ülemise heli iga teise osaheliga. Selline seos
konsonantsuse ja harmooniliste spektritki sageduste suhete vahel.
Huvitav on see, et kriituilise sagedusriba toime tõttu sõltub dissoneerivuse aste diaadis veel
pajudest teguritest peale sageduse suhte. Kui helidel on palju tegevaid ülemhelisid, siis
konsoneeriv kvaliteet väheneb. konsoneeriv diaad muutub järjest dissoneerivaks, kui teda
transponeerida sagedusskaalal allapoole, nii nagu siinustoonidegi puhul. Näiteks suur terts a1
ümbruses kõlab päris konsoneerivalt, kuid mängituna C läheduses kõlab ta enamikul
instrumentidel dissoneerivalt. Seos Konsoneerivuse ja sageduste suhte vahel on täiesti sõltuv
harmoonilise spektri olemasolust helidel. Konsoneerivus on ilmselt väga suhteline nähtus.
Ergutav on mõista, etdissoneerivuse/Konsoneerivuse mõiste muusikateoorias oleks hoopis
teistsugune, kui meie muusikainstrumendid ei teeks harmoonilise spektriga helisid. Sammuti
annaabi.ee 
