Üks olulisemaid heli iseloomustavaid suurusi heli amplituudi kõvera mähisjoon. Heli tämbri muutmiseks kasutatakse süntesaatoritesADSR mähisjoone (inglise keeles ADSR Envelope) mudelit. Elektriorelid kui süntesaatorid Kõik orelid, välja arvatud õhusurvega töötavad vileorelid, põhinevad aditiivsel Fourier' sünteesil: mitmeid siinushelisid miksitakse palju keerulisemateks helilaineteks. 1935.aastal ehitatud algsel Hammondi orelil genereeriti siinustoone pöörlevate helirullide ( revolving tone wheel) abil, mis indutseeriti elektrivooluks elektromagnetilise adapteri abil. Iga osaheli jaoks oli eraldi helirull (tonewheel). Moodsamates orelites toodab siinushelisid ostsillaator. Elektriorelitel hoolitsevad ostsillaatori toonide muutmise eest küllaltki lihtsad formandifiltrid (formant filter), automatiseerimine ja moduleerimine hoolitsevad lihtsa vibrato eest.Enamus analoogsüntesaatoreid produtseerib oma heli kasutades abstrahiivset sünteesi
Kui põhitooni sagedus on suurem kui 100 Hz, on olukord teistsugune. Põhitoon nagu ka madalamad osahelid kuniviiendani evivad sel juhul eraldi riba, kuid nii viies ja kuues kui ka kõrgemal asuvad osahelipaarid langevad ühte ja samasse kriitilisse ribasse, kuivõrd nende sagedusteerinevus on pisem kui väike terts. Keerukakujuga heli(kompleksheli) valjus formuleerub kriitilise ribade abil. Näiteks kui teha katse sagedusel 1080 Hz, lisades kord.korralt 1% võrra madalama siinustoone, lõpeb kuuldeläve alanemine niipea, kui oleme jõudnud 920 Hz justkui mingi mõõt saks täis. Selögub et siingi kehtib seaduspärasus kusagil on piir, millest alates täiendava helienergia lisamine enam kuuldava kompleksheli valjust ei tõsta. Need mõisted, mida kõige enam kasutatakse muusikas. Konsonantsiks loetakse muusikalist intervalli, või kooskõla, mille helid omavahel harmoneeruvad, kõlavad meeldivalt.
annaabi.ee 
