"siinussageduse" - 1 õppematerjal

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Droemer 272 primaarse südame rütmihäirega, vaid keha psühholoogilise või kompensatoorse reaktsiooniga muudele ärritajatele. Nii on näiteks psühholoogilised ja kompensatoorsed südamerütmi kiirendajad erutus ja hirm, vererõhu langemine, düspnoe ja hüpoksia, südamepauna tamponaad, pneumotooraks, palavik, valu jne. Sellisel juhul ei oleks rütmihäire ravi mitte ainult ebavajalik, vaid lausa vale. Siinkohal on hea meelde jätta, et maksimaalse siinussageduse saab enamasti siis, kui 220-st lahutada vanus (aastad). Kõik sagedused, mis jäävad üle selle, on alati patoloogiliste põhjustega ning mittefunktsionaalsed. Teisalt esineb füsioloogilist bradükardiat (sportlase süda). On olemas terve hulk haigusi, mis võivad tekitada südame rütmihäireid, mida on ilma põhiprobleemi kõrvaldamata raske kontrolli alla saada – eelkõige kuulub siia alla tasakaalust väljas vere elektrolüütide tase