kestel. Antakse kas suhtarvuna või protsentides. Horisontaalse osa langus on seotud elektriahelate sageduskarakteristiga, alumise sageduspiiriga ja horisondi moonutusi nim. seepärast ka madalsageduste moonutusteks. Impulsilised signaalid on mittesiinuselised signaalid. On tõestatud et miitesiinuselisi signaale saab vaadelda lõpmatu rea harmooniliste summana st. impulsilised signaalid (ka teised mittesiinuselised signaalid) koosnevad tervest reast erineva sagedusega siinuselistest signaalidest. U ( t ) = U 0 - U m1 sin ( t + 1 ) + U m 2 sin ( 2t + ) + .... + U mn sin ( nt + n ) Siin siis null on pinge alaliskomponent mis võrdub pinge keskväärtusega. U m1 sin ( t + 1 ) omegat see on esimene harmooniline mis võrdub impulside kordussagedusega. U m 2 sin ( 2t + ) on teine harmooniline, mille sageus on esimesest 2 korda suurem jne. Mida kõrgem on harmoonilise number, seda on tema amplituud. Peale selle sõltub iga harmoonilise osa tähtsus ka impulsi kujust ja
Või siis paralleeel või järjestikühenduse kaudu. Paralleelühendus on kiirem, mitu bitti samal ajal, või terve “sõna”, märk korraga. See on keerulisem ja kulukam kuna on vaja iga biti jaoks oma juhet. Aeglasem ja odavam on järjestikühendus, kus bitid tulevad kõik järjest. 75. Digitaalsed andmed ja analoogsignaalid Digitaalsed andmed kodeeritakse modemiga, et saada analoogsignaali. Kodeerimisel muundatakse digitaalsed signaalid analoogsignaaliks, tekitatakse siinuselistest signaalidest liitsignaal, mis on vajaliku kujuga( saehammas, kolmnurk, jne ). Samuti kasutatakse erinevaid modulatsioonitehnoloogiaid, et ühes ajaühikus võimalikult palju andmeid edastada, Side-st 50 meeldetuletuseks QAM64 näiteks, faasmodulatsioon, igas ajaühikus 8 bitti.On veel teisi modulatsioonimeetodeid muidugi, amplituudmodulatsioon – see on kehva, sagedusmodulastioon, mis on parem, nt
annaabi.ee 
