Nüüdiskirjanduse kordamisküsimused eksamiks 2018
lootefaasis väärarenguga lapse kõrvaldamist, abjektne kirjandus, mis lähtub kehalisuse juurde
kuuluva vigase, vastiku ja võika kirjeldamisest; palju ka tehnilist meditsiinilist sõnavara,
mida tõlgivad päriskeelde luuletajast ja intellektuaalist jutustaja sageli iroonilised või
humoorikad kommentaarid; võibolla on surnult sündiv laps siin ka kriisiajastu metafooriks).
Omaelulooline kirjandus, nt Leonard Lapin "Siintallinn" (2014), Mihkel Raud "Musta pori
näkku" (2008) ja geikirjandus: Caspar Trees "Sergo" (2004), Ivar Sild "Tantsiv linn (2007),
Jan Beltrán "La mala vida ehk neetud elu" (2009), Marek Kahro "Päikeseta paradiis" (2012).
10. Sajandivahetuse sümbolistlik proosa ja maagiline realism ( M. Heinsaar, Paavo
Matsin).
Teine klassikaline suundumus eesti kirjanduses, nii öelda tuglaslik liin. Tekstiloome lähtekoht
on tugev kujutlusvõime, mille alusel luuakse kirjanduslik omamaailm. Fictio luuakse oma
annaabi.ee 
