Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
juurida – nt rumalus. Talupoegi taheti harida nii moraalselt kui ka praktilises elus. Need kirjanikud
hoolisid oma kogudusest ja talupoegadest; nad esitavad positiivse baltisaksa pastori kuju.
Poeetiliselt olid valgustustekstid enamasti tõlkelised mugandatud tekstid – see iseloomustab ka
muu eestikeelse kirjanduse kvaliteeti. Tekstid on läänes ringlevate samateemaliste tekstide tõlked
või mugandused. Kirjasõna on lääne kultuurist pärit, mille võõrad nimed ja olud asendatakse
siinsetega. Valgustustekstidest sai alguse eesti kirjandus külanarratiiv – harimatu ja rumal talupoeg
VS „talurahva õnn“, millega püüti konstrueerida idealistlik kuvand, mida saavutatakse kristliku
õpetuse järgimisega. Toonast külakujutust mõjutas sentimentalism (romantismi eelfaas).
Sentimentaalne poeetika näitas elu ja eksistentsi maatingimustes, mida käsitleti idüllilisena ja
harmoonilisena. Harmoonilises ruumis elades on inimene võimeline kõlbeliseks eluks, kus