Eesti hobune
Hobuse sattumist Eestimaa aladele võib lugeda alates VII aastatuhandest e.m.a, mida
tõendavad leiud Kundas, et ulukhobune oli levinud Põhja-Eestis boreaalsel perioodil. Siinne
hobune võis olla suurem kui tarpan ja mongoolia ulukhobune, mida tõestavad Baltimaadel
leitud hobuste luud.
Eesti hobuse kujunemine meie aladel on väga hüpoteetiline ning esineb palju eriarvamusi.
Samas ulukhobuse kodustamisest andmeid ei leitud. Üks arvamustest on, et põhja
metshobune võis seguneda siinnse koduhobusega, mis andis aluse eesti hobusele, kellel ka
praegusel ajal esineb ühiseid jooni ulukhobuse eksterjööris. Teiste olemasolevate variantide
järgi võis eesti hobune põlveneda rüütlihobusest või hoopis araabia, mongoolia või normanni
hobusest.
Eesti hobuse juuri uurimist teeb keeruliseks asjaolu, et mets- ja koduhobuste luud on
samalaadsed, ning üksikute luu leidude alusel ei saa midgi tõestada. Samas metshobuste luid