Keskaeg ja varauusaeg
Vana ehk
kirikuslaavikeel. Idas ja põhjas olid seni elanud soome-ugrilased ja variaagid ehk viikingid.
Nad olid koondunud asulatesse ja nendest asulatest tekkisid hiljem linnad. Neisse hakkasid
siis koondma idapoole rändavad slaavlased. Juba ammu oli teada, et slaavlased olid väga
sõjakad ja pidasid kodusõdasid ja selle tõttu ei suudetud luua oma riiki. Lepiti kokku, et
valitseja kutsutakse mujalt. Kutsuti kolm viikingit. Esmalt Rjurik, Siineus, Truvos. Rjurikust sai
uus kuningas. See toimus aastal 862 ja siis hakati looma Vanaveneriik. Kui Rjurik suri sai
tema lähikondlaseks Oleg. Aastal 882 vallutas Oleg Kiievi ja kuulutas ennast suurvürtsiks.
Aasta 882 peetakse vanaveneriigi ehk Kiievi asustamisaaastaks. Vanaveneriik oli tihedas
kokkupuutes bütsantsiga ja 10. sajandil võeti vastu Bütsantsis vastu Õigeusk. Suurima
õitsengu saavutas Vanaveneriik Jaroslav Targa ajal. 1030 arvatakse, et asustas Tartu linna.
annaabi.ee 
