Vee Zooloogia
Pärak olemas. Lahksoolised.
Keraskärssussid: Ruljas kere, eesotsas sissetõmmatav ruljas kärss; tagaotsas võib
olla peenem jätke. Kärss sageli ogaline. Kulgevad põhjasettes kärssa paisutades ja
sisse tõmmates. Röövloomad või settesööjad. Sool sirge, pärak tagaotsas. Tsöloom
ühes tükis, selle vedelikus erütrotsüüte; tsöloteel puudulik. Protonefriidid.
Lahksoolised.
Ühised jooned: kõik on lahksoolised, kõikidel olemas kidaline kärss (või selle moodi
aparaat nagu siilussidel).
Loeng: kõrgemad ussid
26. "Alamate" ja "kõrgemate" usside võrdlus: mis on ühist, mis erineb.
Erinevalt madalamatest, on kõrgematel ussidel arenenud teisene kehaõõs ehk
tsöloom, mida vooderdab eraldi epiteel (tsöloteel ehk peritooneum, nagu meie
kõhukelme). Kehapind pehme, limanahaga. Vastne, kui olemas (ainult
merelistel) pärgvastne ehk trohhofoor.
27. Pärgvastne (trohhofoor): kuidas välja näeb, kus ja millistel rühmadel
annaabi.ee 
