Viljandimaa rahvariided
Ilma kinnasteta ei peetud mehe riietust täielikuks. Ka kosjamineja pidi eelkõige
muretsema ilusad kirikindad. Nagu mujal Viljandimaal, kanti Viljandi kihelkonnaski veel
19. sajandi keskpaiku viltkindaid, eriti reisidel või pikkadel sõitudel.
Peakate. Kõige pidulikumaks peakatteks oli Viljandi kihelkonna meestel vildist
lambamust kaapkübar. 19. sajandi keskpaigaks said populaarseks silindrikujulise
rummuga kübarad (Kaarma, Voolmaa 1981, 107). Suviti kanti siiludest kokkuõmmeldud
murumütsi, mis levis põlise peakattena Põhja-Viljandimaale Lääne- ja Põhja-Eestist.
Talvemütsiks oli allalastavate kõrvadega karusnahkne müts ehk läkiläki.
Jalatsid. Meeste jalatsiteks olid tööl paju- või pärnakoorest viisud ja pastlad. Pargitud
nahast pastlad olid kaua ka pidujalanõudeks.
Viljandimaa rahvariided nägis ssellised välja
6
3. Kasutatud allikad
annaabi.ee 
