Eesti ajaloo kokkuvõte 10.-12. klassini.
Põllumajandus:
mõisate arv Eestis ulatus 17. sajandi lõpuks üle tuhatande, jäädes selliseks kuni 20. sajandi alguseni
mõisnikud panid rõhu teravilja kasvatamisele, sest see andis suuremat sissetulekut, Eestist sai
põhjapoolseim maa, mis suutis vilja välja vedada, kõige enam kasvatati rukist, põlluharimine toimus nii
mõisates kui ka taludes endiselt kolmeväljasüsteemis, põllud jagati talude vahel pikkadesse
kitsastesse siiludesse, tööloomadena kasutati valdavalt härgi, lehmi peeti suhteliselt vähe: halbade
liiklusolude tõttu oli piima müügiks tootmine võimalik ainult linnalähedastes mõisates
takistuseks viljatoodangu suurendamisele sai kivide rohkus põldudel, kivide koristamine algas
talumaadel, kuid seda viidi läbi ka mõisamaadel, esialgu koristati kivid lihtsalt suurtesse hunnikutesse
põllul, hiljem hakati neid laduma kiviaedadeks
annaabi.ee 
