Ookean
Kui saak juhtub olema kajaga limane, hammustab
kaheksajalg selle oma rohkete tillukeste hammastega varustatud keele abil katki. Rahutute
vastaste kinnihoidmiseks rakendab kaheksajalg teistsugust meetodit. Ta tekitab kõigepealt
tindipilve, seejärel ründab ohvrit tagantpoolt.
3)Siilkalalised toituvad korallidest. Siilkalased näksivad korallitükikesi ja peenestavad need
kõvade hambaid asendavate plaadikestega. Korallidest kasutavad nad ära seeduvad osad.
Siilkalad söövad ka limuseid, näiteks austreid, kelle kõvad kojad pole neile takistuseks.
4)Merihobuke nad toituvad planktonist või väikestest kalamaimudest. Merihobuke on
võimeline liigutama oma silmamune üksteisest sõltumatult, tänu sellele näevad nad
ümbritsevat hästi, ise liikumatuks jäädes. Merihobuke võib muuta oma värvi. Keskkonnaga
samastumine aitab neil end vaenlase eest kaitsta ja ise saaki jahtida. Haardeulatuses leiduvast
annaabi.ee 
