EESTI SIILLASED
Kui isasiil riskib üheainsa ööga kümmekond korda maanteed
ületades oma eluga, siis emasiil vaid paaril korral. Põhjus on väga ürgne ja üldine - meessugu
on juba loomu poolest liikuvam. Seepärast tekivad vähegi suuremate maanteede servadesse
surnud tsoonid. Aeg-ajalt ilmuvad sinna vaid oma kodu otsivad uljad siilinoorukid.
Lõunaeestlaste oma siil. Samal ajal kui siilivana uljalt jahti peab, on ta naised paikseks
muutunud. Kus sa raskejalgsena ikka tormad! Siiliemad valmistuvad poegimiseks. Peagi
mugistab igas lastetoas vähemasti viis pimedat ja paljast selli. Esialgu on neil seljas vaid
sadakond pehmet okast. Kuid isu on neil õnneks hundi oma. Kasvamisega on kiire.
Talve saabudes peab juba pool kilo kaaluma. Vastasel korral kevadel enam ei ärka. Selleks
ajaks katab siili selga kuni 8000 okast. Mitte 16 000, nagu lugematud kirjatükid enamasti
korrutavad.
Paljudele on ilmselt üllatus kuulda, et Eestis elab kaks erinevat siili. Lõunaeestlastel on
annaabi.ee 
