Referaat Vana-Rooma kohta
Roomas segunesid kreeka, idamaade ja rooma usund. Seda soodustas Vahemerd
ümbritsevate maade allumine ühtsele ülemvõimule, samuti Rooma valitsejate
salliv suhtumine alistatud rahvaste usundisse (tuli austust avaldada ka rooma
jumalatele ja tuua ohvreid keisri altarile). Idamaade jumalad olid inimestele
lähedasemad. Eriti levinud oli Egiptuse jumalanna Isise kultus.
Ennustamist nimetati Roomas etruski õpetuseks.kuid nagu ka kogu religioon, nii
oli ka ennustamine allutatud riigile ja siiklikele huvidele. Sellega tegelesid
peamiselt preestrid-augurid. Ennustamisel jälgiti loodusnähtusi ja ohvrilooma
käitumist ning uuriti ohvrilooma siseelundeid; endeid sisaldasid lindude lend,
kanade söögiisu, teavet saadi Sibülli raamatutest.
Rooma teater oli aga väga tihedas kooskõlas Kreeka teatriga. Roomaski olid
gladiaatorite võitlused ja hobuste võidusõidud kuid need ei olnud kuigi
populaarsed. Vanasti olid pealtvaatajate istumiskohad puust ning esimesed kivist