Liivi ja Koidula luulevõrdlus
elu võib ka vahel väga raskeid keerdkäike meile ette sööta. Samamoodi on nukramaid
tundeid edasi antud Koidula luuletuses "Ja õues on kevade". "Miks, süda, nii valjusti
tuksud? / Vait, vait, ära värise! / Nad leinalaulu sull' laulvad, / Ja õues on kevade."
Kevad tuleb tihti nii, et õieti ei saa arugi, kui see juba käes on. "Kevade on sala
tulnud, / Tulnud hoopis salaja: / Hiilgavate puude ladvus / Aia ääres kiigub ta! /
Lahkeil silmil seisab / haljal orasel, / Liigub liblikate / Siidtiibadel - / Kevade,
kevade / Jälle tuli tagasi!". Lihtsalt ühel hetkel märkame, kuidas mõned lilled on juba
õitsema hakanud ja lumigi täielikult sulanud. Järsku on puud lehtes, ilm soe ning suvi
saabumas. Samal teemal on ka Juhan Liivi luuletus "Tulen, tulen!". "Paju otsast
patsatas / lobjakuda, / lepa otsast latsatas / sula lunda. / Hüüti õhus üleval: / kuulen,
kuulen! / Mina tulen kevade - / tulen, tulen!" Temagi räägib siin sellest, et kõik tuleb
annaabi.ee 
