Tõde ja Õigus II Terve tekst
Jah, kui
ta on noor... Oo, seda Indrek veel ei tea, keegi pole sellest temale kirjutanud; Ramilda kirjutab
temale ainult vanast naisest ja Darwinist, kes suri enneaegu, nii et Ramildal on temast kahju.
Ramildal kahju! Ramildast kahju! Darwinist kahju! Ramildast...
Niisugused kummalised lood sündisid Indrekuga, kui ta arstis matemaatikaga haigust, mis ei
lasknud õppida ja mida härra Molotov pidas armastuseks, selleks tuhat- või miljonjalgseks, mis
kõnnib kõrgete kontsadega siidsukis linnatänavail, silmad sirevil, hambad irevil. Aga nõnda
matemaatikaga jännates võib iga inimene ogaraks minna. Ka Indrek oleks võinud, kui mitte
poleks tulnud vaheldust, mis viis mõtted ja tähelepanu pisut teisale, kus selgus, et ka mujal on
häda, kui ei osata küllalt matemaatikat.
XXXVII.
Asi algas Jürkaga, vana hea ja ausa ning suures lugupidamises seisva Jürkaga, kes oli
sagedasti direktor Mauruse paremaks käeks ,,püha kõrra" alalhoidmises või selle