"siidsallina" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

Vaene väike kohkunud kit-seke laskis oma sarved alla ja mökitas. «Hei, öövahid, appi!» hüüdis Gringoire ja ruttas lähemale. Uks meestest, kes tüdrukut kinni hoidsid, pöördus tema poole. Ta nägi Quasimodo jubedat nägu. Gringoire ei putkanud minema, vaid jäi nagu naelutatult paigale. Quasimodo tuli talle kallale, paiskas ta üheainsa käeliigutusega neli sammu eemale, kadus siis kohe pimedikku, 69 kaasa viies noort tütarlast, kes ta käsivarrel siidsallina alla rippus. Ta seltsiline läks talle järele, vaene kitseke aga jooksis nende kannul kaeblikult mökitades. «Appi! Mõrtsukad!» kisendas õnnetu mustlasneiu. «Pidage kinni, lurjused, laske see libu lahti!» hüüdis äkki müriseva häälega kõrvaltänavast järsku ilmunud ratsanik. See oli ammuküttide kapten kuninglikust kaitseväest. Ta oli pealaest jalatallani relvastatud ja hoidis käes mõõka.