Siider Klassikaline siider on lahja alkohoolne jook, mida valmistatakse puuviljamahla kääritamisel pärmidega. Et siidrivalik suureneb Eestiski ja võidab joojate soosingut, siis tasub rääkida sellest joogist pisut lähemalt. Enamiku meil müüdavate siidrite alkoholisisaldus jääb vahemikku 4,54,7%, mõnevõrra kangema kraadiga jookides on alkoholi 67,5%. Kõige rohkem energiat annavad magusad ja suurema alkoholisisaldusega siidrid, kuid sellist kombinatsiooni tuleb ette üsna harva. Toormaterjal, peamiselt õunad purustatakse püreetaoliseks seguks, mis jäetakse umbes ööpäevaks sooja
Igal juhul on see seotud inimese paikseks jäämisega ja põllumajandusliku tootmise tekkimisega nooremal kiviajal. Polegi tähtis, milline jook on kõige vanem: õlu (teravili), siider (õun,pirn) või vein (viinamari). Tänapäeval on alkoholi sisaldavate jookide hulgas igaühel neist oma koht. [1] Klassikaline siider on lahja alkohoolne jook, mida valmistatakse puuviljamahla kääritamisel pärmidega. Et siidrivalik suureneb Eestiski ja võidab joojate soosingut, siis tasub rääkida sellest joogist pisut lähemalt. [2] 1.1. Nimest Tõenäoliselt on siidri nimi pärit heebrea keelest ja sõna shekar peaks tähistama joovastavat, küllastavat ning isu täitvat. Kreeklased nimetasid puuviljadest kääritatud jooki sikeraks, mis vanas prantuse keeles muutus sidreks. Tänapäeval on juhtivates ,,siidrikeeltes"vastavad terminid cidre (pr.k.) ja cider (ingl. k.)
annaabi.ee 
