Vaadid asuvad keldris, milles temperatuuri umbes 13 kraadi, sest jahedam temperatuur mõjub valmiva siidri maitseomadustele hästi. Keskmiselt on õuntes 12-14% suhkrut, millest on võimalik kääritada kuni 6% alkoholi. Seetõttu on lühemaajalise õunamahla kääritamise tulemuseks magusam ning lahjem siider(doux), aga õunamahla pikemaajalisel kääritamisel muutub rohkem suhkrut alkoholiks ning saame kuivema ning kangema siidri(brut). Enamus traditsioonilisel meetodil valmistatud siidritest kuumutatakse protsessi lõpus mõned sekundid 78 kraadi juures, kuna see on vajalik halbade bakterite tekke välistamiseks. Ühe liitri siidri valmistamiseks kulub sõltuvalt õunade mahlakusest 1,3 - 1,8 kilo õunu. Näited: Fizz Blueberry, Upcider Berry, Kopparberg Wildberries Kasutatud kirjandus http://koolielu.edu.ee/ehte/joogiopetus/dzinn/ajalugu.html http://www.prike.ee/ http://alcostore.ee/
küllastavat ning isu täitvat. Kreeklased nimetasid puuviljadest kääritatud jooki sikeraks, mis vanas prantuse keeles muutus sidreks. Tänapäeval on juhtivates ,,siidrikeeltes"vastavad terminid cidre (pr.k.) ja cider (ingl. k.). kuigi paljud siidrifännid peavad ehtsaks ainult õunasiidrit, näitab ajalugu, et seda jooki on juba aegade algusest tehtud nii õunast kui pirnist. Normandia õunasiider on siiski praegusel ajal kõige hinnatum. [1] 1.2. Normandia siider Enamik tänapäeva siidritest tuleb vabrikutest ehk siis ostetakse puuviljakontsentraati, lahjendatakse, lisatakse suhkrut, kääritatakse, filtreeritakse, pastöriseeritakse, gaseeritakse jne. Lõpuks leiab selline tööstuslik siider tee poeletile kas siis pudelis või plekkpurgis. Mõnede toodete maitsmisel tekib tunne, et lisatud on ka tehisliku päritoluga aroomiaineid. Klassikalise, traditsioonilise siidri tegemine erineb selle kõigega võrreldes suhteliselt palju.
annaabi.ee 
