Soome-ugri rahvakultuur
sajandil. Rootsi Saamimaal levinud sirmiga tuttmütsi
algne vorm oli veelgi vanem, pärinedes keskajast.
Kolta- ja koolasaami meeste rõivaste juurde kuulus ainult talvel kantav pealt neljakandiline ning koheva karusnahast
äärisega müts, mille kujunemist mõjutasid samuti Ida-Euroopa eeskujud.
78
Naiste varasemad peakatted olid lõuendist tanud või kurrutatud mütsid, mida kaunistati siidpaelte ja hõbelõngaga.
Omapärane oli ,,sarvetanu", millel oli umbes vaksakõrgune tugevasti etteulatuv ülaosa (selle moodustas mütsi sees
olev nahast või puust tugi). Arvatavasti Skandinaavia algupära oleva ,,sarvetanu" kasutamine lõppes 1870.-80.
aastatel, kui levis lestadiusluse äratusliikumine ja jutlustajad kuulutasid ,,sarvetanu" ,,kuradi sarveks". Pärast
,,sarvetanu" kadumist valmistati tanud mitmevärvilisest, tänapäeval peamiselt punasest kalevist, mis pealael meenutab
annaabi.ee 
