LILLTIKAND
Rahvuslik
tikand on olnud kihelkonniti väga eriilmeline. Eesti vanem ornament on geomeetriline,
taimornament on aga hilisem nähtus. Uute elementidega kaasnesid ka uued
kompositsioonivõtted. Põhja- Eestis tõrjus taimornament geomeetrilise ornamendi peaaegu
välja. Saaremaa kohalik geomeetriline kiri mõjustas aga taimornamenti tugevasti.
Peamiselt linasest, villasest või puuvillriidest rahvarõivaile tikiti värvilise villase lõngaga,
valge linasega, värviliste siidniitidega, maagelõngaga, kuld- ja hõbekarraga, vahel kinnitati
tikandile ka litreid. 19.saj tuli linase kõrvale vabriku puuvillriie.
Eesti rahvarõivais paistab silma värvirohkus. Põhivärvustest on vanimad valge, must, kollane,
roheline, pruun ja madarapunane. Sinine võeti kasutusele 19.saj algul, kui hakati sisse tooma
sinikivi. Värvimise kunsti pärandati edasi põlvest põlve. Veel 19.saj keskel värviti Eestis
lõngu ja kangaid taimevärvidega, kuid 19