Isikunimetustest eesti fraseoloogias
Semantiliste muutuste tulemused
sõltuvad suuresti nende olukordade iseloomulikest tunnustest, mis on fraseoloogilise
abstraktsiooni aluseks. Seega ei ole metafoorsed liitsõnad ühesuguse ülekantuse astmega.
(Õim 2001a: 555556)
2. Süntaktilise teisenduse käigus tekkinud liitnimisõnad
Need on eelkõige verbifraasist moodustatud tegijanimed: keelt kandma keelekandja,
kintsu kaapima kintsukaapija, tühja tuult tallama tuuletallaja, siidi vedama
siidivedaja, kaela kandma kaelakandja. Nende väljendite hulka kuuluvad veel
verbifraasist moodustatavad teonimed (nt väljendid keelesügamine ja keelekratsimine, mis
aga ei ole keelekasutuses kuigi sagedased). Mõned fraseoloogilised ja-sufiksiga
isikunimetused võivad olla ka iseseisvalt tekkinud: pudelipaikaja (pudelit paikama?),
kirburautaja (kirpu rautama?) jne. (Õim 2001a: 556557)
3. Fraseoloogilised liitumid