LILLTIKANDIST EESTI RAHVAKUNSTIS
sajandil.
Rahvuslik tikand on olnud kihelkonniti väga eriilmeline. Eesti vanem ornament on
geomeetriline, taimornament on hilisem nähtus. Uute elementidega kaasnesid ka uued
kompositsioonivõtted. Põhja-Eestis tõrjus taimornament geomeetrilise ornamendi peaaegu
välja. Saaremaa kohalik geomeetriline kiri mõjutas aga taimornamenti tugevasti.
Peamiselt linasest, villasest või puuvillriidest rahvarõivastele tikiti värvilise villase
lõngaga, valge linasega, värviliste siidiniitidega, maagelõngaga (punane puuvill-lõng), kuld-
ja hõbekarraga, vahel kinnitati tikandile ka litreid. 19.sajandil tuli linase materjali kõrvale ka
vabriku puuvillriie.
Rahvarõivaste tikandis paistab silma värvikirevus: põhivärvustest on vanimad valge,
must, kollane, roheline, pruun ja madarapunane. Sinine võeti kasutusele 19.sajandi algul, kui
hakati sisse tooma sinikivi. Ka värvimise kunsti pärandati edasi põlvest põlve. Veel 19.sajandi