Armastusluule
● 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga.
Kevad
Nüüd jälle tulevad need valged ööd, Siis kuldseis juuksis lehitsemas tuuled
kus und ei saa ei taevas, maa, ei meri, ja suuris silmis salaline sära,
ei inimestelaste kihav veri, maailm täis valgeid unenägusid.
kus ihad hinges hõõguvad kui söed.
Ja puna-punasemaks paisumas mu huuled
Need valged ööd, kui hõbevalged keed: -
kõik lõhnad õite siidilises süles ei suuda keegi suudelda neilt ära
siis sala värisedes ärkavad üles, neid lugemata valmind suudlusi.
ja vana muinaslaulu laulvad veed.
Under 2002: 7
On siiski kurb
On siiski kurb, et pärib surm selle südame, On siiski kurb, et pärib surm selle südame
selle südame, täis joobumispuhke. ja kõik tema laulmatud laulud -
Täis soovide sinisädelust - kuid ometi ah, nii kurb, et pärib siiski surm
loobumisuhke.
annaabi.ee 
