Rahvariided
Pähe panin uhke musta värvi kaabu, mis oli küll veidi
suur ja kippus silmadele vajuma ning kõige üle tõmbasin pika musta mantli. Küll need
olid rasked riided aga mõnes mõttes ka ilusad. Vast kõige ilusamad olid mu õe ehted.
Läikivad hõberahad koos helmestega kõlisesid kui ta astus. Ema kinnitas veel tikitud
pluusile kaks hõbedast sõlge, sest ehete puudumist loeti vaesuse märgiks. Mu õel oli
pikk punane seelik, millele olid peale tikitud ilusad lilled. Pähe pani ta siidilintidega
pärja. Jõudes koolimaja trepile kuulsime koolikella helinat....
Äratuskell helises. Tõmbasin pusa selga ja teksad jalga, panin koolikotti laual lebava
mapi rahvariietest ja tänasin õnne, et kõik eelnev osutus uneks. Vaat mis võib juhtuda,
kui teed tööd südamega.
6
Kokkuvõte
Rahvariideid ma kandnud pole,
Sest ilm on väljas täitsa kole.
Naistel olid tuusad vööd
ja täitsa rasked kodutööd.