Keskaja rüütel
mõttega, et küll nad vaenlase talupoegadele samamoodi teevad. Talupojad vihkasid
rüütleid, nad nägid neis röövleid ja rõhujaid. Usunimel tapeti ristisõdades, seal ei
huvitanud kedagi kellegi seisus, tapeti kõiki. Ka saagihankimine oli ristisõdades hästi
väljendunud. Üks prantsuse rüütel, kes ise elas neile südmustele kaasa kirjutas: "Saak
oli sedvõrd suur, et keegi ei olnud suuteline kindlaks määrama leitud kulla, hõbeda,
väärismetallist nõude, kalliskivide, sameti, siidikangaste ja karusnahksete rõivaste
hulka... Iga mees võttis endale talle meelepärase maja ja neid jätkus kõigile. Sellisel
moel asus palverändurite ja veneetslaste vägi korteritesse ning kõiki rõõmustas
saavutatud au ja võit, mida kinkis meile jumal ja mille tulemusena tõusid nad korraga
vaesusest rikkuste ja elumõnude juurde".
See juures ei olnud rikkus feodaalist sõdalase eesmärk ise. Rüütli üheks
põhivooruseks peeti heldust. Kogu saagi ridi rüütel helde käeliselt kulutama
annaabi.ee 
