Sõnamõrvar
pikalt.
Miina hakkas suure häälega nutma. Mulle tundus see asi kuidagi tuttav. Aga ma ei
teadnud, kuidas.
"Tulge ma näitan teile meie küla. Kui te end nii hästi tunnete, et suudate kaasa tulla?"
ütles naine ja läks välja.
Oli tunda, et see naine oli elu näinud ja teadis palju. Me läksime Miinga sellele naisele
järele. Selgesilm näitas meile kogu küla ja tutvustas meile paljusid hõimuliikmeid.
"Näe, pange need riided selga. Siidhunt ja Kaunihaava aitavad teid," nende sõnadega läks
Selgesilm suurde hütti, mille ukse kohal oli suur piisoni pealuu. Ta oli andnud meile
indiaani rõivad.
Meid koheldi kui printsesse. Me imestasime riiete üle, mis nad meile selga olid andnud.
Nagu tõeliste indiaani printsesside rõivad.
"Hämmastav, kui kenad riided meile anti!" imestasin ma. "Kui vana sa oled?" küsis
Miina minu käest.
"42, mis siis?" vastasin talle.
"Sa näed noorem välja kui mina olgugi, et mina olen 31